Eesti Memento liit (algselt Eesti Õigusvastaselt Represseeritute liit “Memento”) asutati 25. märtsil 1989, märtsiküüditamise 40. aastapäeval. Represseeritute endi algatusel kutsuti Tallinna Linnahalli kokku endiseid küüditatuid ja poliitvange kogu Eestimaalt, kokku tuli üle 2000 inimese. Asutamiskoosolek kinnitas liidu põhikirja, määras volikogu liikmete arvuks 41, nähes ette selle täiendamise moodustatavate piirkondlike osakondade ja teiste üksuste esindajatega, otsustas valida postuumselt liidu auliikmeteks Jaan Tõnissoni, Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri. Asutamiskoosoleku resolutsioonis esitati praktiline tegevuskava lähemaks ajaks. Sellesse kuulusid esmajärjekorras põhimõtteliste taotluste esitamine repressioonide inimsusvastasteks kuritegudeks kuulutamiseks koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega ning kompetentse komisjoni moodustamiseks ja uurimis-talletamiskeskuse asutamiseks, aga ka rahvusvahelise koostöö, represseeritute arsti- ja õigusabi, “Kawe” keldri kasutuse jm küsimused. 22.aprillil 1989 valiti mittetulundusühingu EÕRL “Memento” volikogu ja selle eestseisus ning moodustati 12 toimkonda. Poole aastaga jõuti kogu Eestimaal moodustada 12 ühendust. Hakkas ilmuma “Memento” ajaleht. Memento Liidu algaastate kohta leidub palju huvitavat Aadu Olli meenutustes Mälestusi rubriigis.

Teabe- ja ajalootoimkonnast kasvas esimehe Leo Talve juhtimisel välja iseseisev töögrupp nimetusega “Eesti Represseeritute Registri Büroo”, mida a-st 1992 juhib Leo Õispuu. ERRB eesmärgiks on Eestis okupatsioonivõimude poolt 1940-1989 toime pandud genotsiidi, inimsusevastaste ja sõjakuritegude olemuse ja ulatuse süsteemne väljaselgitamine isikuandmete registrite, KGB arhiivitoimikute jm toel ning vastavate nimekirjaraamatute koostamine. Nüüdseks on ilmunud 7 mahukat raamatut, millega saab lähemalt tutvuda käesoleval koduleheküljel Trükiseid all.

Aastate jooksul on liidul mitmeid kordi vahetunud juhid, agaraid tegutsejaid on olnud nii palju, et et läheks raskeks neist ammendavat loendit koostada. On kujunenud traditsioonid leinapäevade ja riiklike pühade tähistamiseks ning kokkutulekute korraldamiseks. On osaletud seadusloomes ja riiklikes komisjonides, võetud survegrupina osa Eesti poliitilisest elust. On püstitatud mälestusmärke ja peetud konverentse, osaletud rahvusvahelistel üritustel, üllitatud mälestusraamatuid ja luulekogusid, on korraldatud saatusekaaslaste ühisettevõtmisi ja oldud üksteisele toeks.

Liit on talletanud ajaloo jaoks suurel hulgal mälestusi, kui liidu omaenda põhjalikum ajalugu ootab alles kirja panekut. Kui see teoks saab, jõuab see ka kohe koduleheküljele.