Memento Liidu juhatuse otsusega korraldati sõit Rootsi 27. kuni 29. märtsini, millel osales 15 tunnustatud ja vaprat Memento ühenduste esindajat. Meid võttis sadamas vastu giid Mare Zastrov, kellel on tihedad ajaloolised ja perekondlikud sidemed Eestiga.

Giid Mare juhatas meid Stockholmi vanalinnas ja rääkis palju põnevat nii Rootsi ajaloost kui ka eestlaste sidemetest rootslastega. Samuti tutvustas Mare meile Eesti Maja, kus kohtusime praost Ingo-Tiit Jaagu’ga, kes koos vanematega rändas olude sunnil 1948. aastal Argentiinasse ja alustas hiljem vaimulikuna tööd Buenos Aireses.

Saime teada, et pealinnas endas elab 800 000 inimest, Stockholmis koos eeslinnadega kokku umbes 1,8 miljonit. Rootsis arvatakse elanikke 9,5 miljoni ringis, nendest 2 miljonit on nn ”uusi rootslasi”. Et sotsiaalsüsteem on toimivalt korraldatud, siis eluiga arvatakse olevat üle 80 aasta. Töötuid on Rootsis elanike koguarvust 7,8 % ja inflatsiooniks märgitakse 1,1 %. Huvitav on teda, et miinimumpalk on 12 000 kuni 14 000 rootsi krooni ja erasektoris on tunnitasu 150 rootsi krooni. Olime huvitatud meditsiinitöötajate tasustamisest ja saime teada, et olenemata staažist on töötasu kohe alguses 24 000 SEK. Laste abiraha on ühes kuus 1 095 rootsi krooni ühe lapse puhul, kolmanda lapse sünni puhul saab perekond 4 000 SEK.

Ja näiteks kõrgharidus on riigi poolt tasuta, kuid välismaalased kolmandatest riikidest peavad selle eest maksma. Õpperaamatud ja ühiselamukohad on tasulised ka omadele.

Stockholmis üles kasvanud Mare Zastrov, tundes suurepäraselt linna, viis meid läbi uhke suursaatkondade elamukvartali, nägusate ajalooliste puitehitiste ja imposantsete eri aegaldel ja eri stiilides rajatiste labürindi, ise mahlakalt ja koduselt kommenteerides.

Saime tagasisõidul sadamasse tunda maailmas suurt tuntust omavate kaljude sissse rajatud metroojaamade võrgustiku omapära ja võlu, sest meie jalad olid pärast pingutavat ja pikka linnatänavaid mööda kõndides väga väsinud.

Eesti Majja jäid meist maha kaasavõetud Memento raamatud, pühendus külalisteraamatusse ja head soovid edasiseks koostööks. Giid Mare Zastrovile sületäis tänusõnu ja rikkalikult Kalevi kommivabriku maiuseid, mille saatsime posti teel, sest lähenemas olid Lihavõttepühad.

Tagasisõidul Eestisse pidasime konverentsiruumis laeval aru erinevatel Mementot puudutavatel teemadel. Vormistasime üldkokkuvõtte lahendamist vajavatest küsimustest. Need on:

1. Teha järelpärimine Haridusministeeriumisse, kuidas edaspidi paremini kaasata küüditamise mälestusseisakutele koolinoori ja pedagooge.
2. Mementolased vananevad. Selgitada riiklikul tasandil välja, kes korraldab edaspidi mälestuspäevade üritusi, küünalde süütamisi ja pärgade-kimpude asetamisi.
3. Tihendada koostööd omavalitsustega Memento paigaldatud mälestuskivide ümbruse hooldamisel.
4. Kooskõlastada Eesti Represseeritute Abistamise Fondi esimehe Peep Varjuga, kas raamat „Siberi karm kool“ on jõudnud igasse raamatukogusse ja EELK õpetajateni läbi Konsistooriumi. Jumalateenistustel on sobilik raamatust näiteid kasutada.
5. Teavitada Memento Ühendusi Eesti Rahva Muuseumi vajadusest saada ajaloo huvides küüditatute fotosid.
6. Kooskõlastada Siseministeeriumiga üle Eesti toimuvatel leinapäevadel küünalde süütamise tseremoonia läbiviimist  Tallinna ja Tartu eeskujul.
7. Survestada ajakirjandust mälestuspäevade toimumise täpse koha ja kellaaja avaldamisel, et küüditatud saaksid teada, kuhu ja mis kellaks tulla.
8. Võimalusel saata Stockholmi Eesti Majja küüditamist puudutavaid trükiseid.a

Reisil osalenud vaimustusid maitsvatest toitudest, mida sai laeval ise valida ja õhtustest meeleolukatest fiesta programmidest. Kel oli jaksu, see lõi tantsu.

Reisiseltskonna nimel tänusõnadega Anne Eenpalu.