Saare Maakonna Memento Ühendus tegemised
Jaagarahu sadam, kus toimusid saarte rahva ära viimine Siberisse, nii 1941 14. juunil kui ka 1949 aasta 25. märtsil.
Sadama kaist (üsna pikalt ulatub merre) umbes 350-400 meetri kaugusel kadakate keskele on paigutatud suurest kivirahnust välja saetud 1800×750 mm. mõõtudes mälestuskivi, millele on peale raiutud järgmised sõnad:
„Siit algas saarlaste teekond külmale maale.“ Mälestuskivi seati alguses sadama kaile lähemale, kuid kusagilt tuli valitsuse poolt mõte, et Jaagarahu sadamad hakatakse taastama ja sellega pidime mälestuskivi transportima 150 meetrit kaist kaugemale, kus ta seisab tänaseni. Kai laguneb tänaseni. Antud mälestuskiviga oli veel probleemi, kui vald müüs mere äärse maaüksuse maha eraomanikule mitte arvestades antud mälestusmärki ja hiljem maaomanik käskis meil mälestuskivi ära koristada. Läbirääkimiste teel jõudsime kokkuleppele, et mälestuskivi jääb omale kohale.
Töid teostas Saaremaa Represseeritute Ühingu eestseisus ja aasta oli 1990 märtsi kuu. Eestseisja oli Rein Väli ja suureks abimeheks ning mõttekaaslaseks oli Elmar Süld. Raha sai korjandustest ja liikmemaksudest. Siin juures pean ära mainima, Elmaril oli südame soov taastada Valjala kirikuaeda Vabaduse sõjas langenud mälestussammas. See sai ka tehtud väliseestlaste abiga, mille maksumus oli üle 40000 Kanada dollari. Põhisumma tuli Kanadas elavatelt eestlastelt.
Kudjape kalmistul, mis asub Kuressaare linna keskelt ühe kilomeetri kaugusel on püstitatud mälestusmärk kõigile saartelt küüditatud elanikele.
Vastavalt mälestusmärgi kõrvale on paigutatud teatetahvel, mis seletab lahti antud mälestusmärgi eesmärgi. Täienduseks nii palju, et selle ehitusliku kujunduse (relsid ja nende betooni valamine) teostas kunstniku abikaasa Mart Mägi ning hiljem dolomiitplaatidega kattis kohalik töömees Mait Tolli.
Tööd said valmis 1991. aasta juunis.2019 aasta kevadel toimusid paranduslikud tööd, kuna dolomiidist plaadid looduse käes läksid roheliseks ja osaliselt tulid monumendi külgedelt lahti. Nägin suurt ja ränka vaeva, et saada vahendid mälestusmärgi renoveerimiseks. Suurema osa finantsist saime Memento Liidus ja mõningatest asutustest, ettevõtetest ja ka liikmemaksudest ning annetustest.
14 juuniks 2019 aastal sai Kudjape mälestusmärk uue välimuse Hiinast pärit graniitkivist plaatidega. Sain juhuslikult kokku tuttava sepaga ja tema sepistas, väljanägemiselt uuele mälestusmärgile, minu käekirja näidisega nime- MEMENTO. Kuna rahaliselt olime enam vähem kindlustatud, siis lasin ka Jaagarahu ja Roomassaare sadamas olevad mälestuskivid ümber lüüa, et tekstid paremini välja paistaksid. Tööd said tehtud ja tervis hakkas üles ütlema, tuli tõmmata end eemale ja tehtud töö üle anda noorematele.
Roomasaare sadamasse sai paigaldatud mälestuskivi, mille mõõdud on 1200×750 mm, mõni aasta hiljem, sest need kes olid põliselt küüditatus Saaremaalt, algul ei tunnistatud represseerituteks. Tänu suurele tõestustele Loore Tiigi ja Uudo Suurtele sai tõestatud, et 1 juunist-3 juunini toimunud nn. järelküüditamine oli inimvaenulik tegevus ning nüüd valitsus võttis vastu otsuse, et nemad on ka represseeritud ja väljastati vastavad tunnistused ja sellega laienesid nendele volitused vastavalt represseeritute seadusele.
Selle mälestuskivi juures on ka teadete tahvel, mis annab ülevaate selle mälestuskivi vajadusest. Algul paigaldasime antud mälestuskivi üsna sadama kai äärde, aga hiljem kai laienemise tööde käigus muutus mälestuskivi asukoht. Sadamast helistati, külastasin neid ja leppisime kokku uue asukoha suhtes. Roomassaare sadama poolt teostati kivi ümber paigutamine ja ümbruse korrastamine. Kuhjati väikene küngas ja sellele künkale asetati mälestuskivi ja selle kivi taha, taustaks, paigutati suure ookeani laeva kruvi(vint). Kahju on sellest, et ühegi mälestusmärgi asukoha suunas ei ole suunavaid viiteid.
Teksti koostanud ja meenutused kirja pannud: Rein Väli
